Teie ostukorv on tühi.
Basiilik "Greco a Palla" (kompaktne)
Basiilik "Greco a Palla" (potidesse).
Kõrgearoomne.
Keskvalmiv, kompaktne sort kõrgusega 20-25 cm. Ühe taime mass 15-20 g. Hästi sobib potikultuurina.
Kõrgearoomne.
Keskvalmiv, kompaktne sort kõrgusega 20-25 cm. Ühe taime mass 15-20 g. Hästi sobib potikultuurina.
* Basiiliku headeks lähteaineteks on tugevalt väetatud põllukultuurid, näiteks kurgid, ja ka kaunviljad. Sügisesel kaevamisel kasutatakse orgaanilisi väetisi (5 kg / m2 mädanenud sõnnikut) ja kaevamisel moodustuvad harjad, millel pinnas kevadel kiiremini soojeneb.
Basiilikul on üsna suured taimed, need on paigutatud vastavalt skeemile 45 x 25-35 cm. Seemnete külvamisel rajatakse peenar selle skeemi järgi ja igasse pessa külvatakse 3–5 pähkliseemet. Pärast seemikute ilmumist viiakse läbi harvendamine.
Külvamine toimub ainult siis, kui pinnas soojeneb + 15 + 16 °С. Parasvöötme kliimaga piirkondades on soovitatav seda põllukultuuri istutada seemikutega, see võimaldab teil saada varasemat rohelust ja vajadusel täisväärtuslikke seemneid. Seemikud istutatakse siis, kui külmaoht on möödas, samaaegselt kõrvitsakultuuridega või 3–4 päeva hiljem.
Basiiliku seemikute kasvatamine on lihtne. Märtsi teisel dekaadil külvatakse seemned viljaka pinnasega väikestesse kastidesse ja istutatakse umbes 1 cm sügavusele.
Pärast idanemist sukelduvad seemikud. Parem on seda teha eraldi pottides.
Kuna basiiliku istikute kasvatamisel on väga oluline vältida nende venitamist, valitakse selle jaoks potid-klaasid, mille ülemises osas on pindala vähemalt 25 cm2.
Basiilik ja eriti selle seemikud vajavad viljakat mulda. Mullasegus toitainete puudumisega seemikud arenevad halvasti ja lehtedele ilmub kollasus. Seemikute toitmiseks kasutatakse kompleksne mineraalväetist.
Esimese söötmise võib anda esimese pärislehe faasis. Basiiliku hooldus on tavaline - kobestamine, rohimine, kastmine. 10-12 päeva pärast külvi väetatakse mineraalväetisega.
Rohelise koristamisega saab alustada, kui taimed jõuavad 10–15 cm kõrgusele (rohkem kui 4 paari lehti). Mitme paari noorte lehtedega võrsete otsad on igas vanuses taimede kõige õrnem ja lõhnavam osa, seetõttu on soovitatav võrsete tipp ära lõigata. Samas on väga oluline jätta puutumata vähemalt kaks paari lehti, mis sünteesivad piisavas koguses plastilisi aineid, et toetada allesjäänud juurestikku ja moodustada uusi võrseid.
Kobestamine, rikkalik kastmine ja pealtväetamine täismineraalväetisega (20 g ammooniumnitraati, 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi 10 liitri vee kohta) võimaldavad taimedel kiiremini kasvada. Regulaarne lõikamine (2-3 korda suvel) ja korralik taimehooldus tagavad mitmelt taimelt hea saagi.
Kui sügiseks jäid kasvukohale suured terved basiilikutaimed, millel regulaarse lõikamise teel õitsema hakata ei lastud, võib nad sügisel ja talvel värskete roheliste saamiseks ettevaatlikult suure mullaklopiga lillepotti ümber istutada. Taimed pärast siirdamist lõigatakse 5-8 cm kõrgusel alusest, asetatakse valgusküllasesse kohta ja kastetakse regulaarselt.
Eng.: Sweet basil. Suom.: Basilika. Sven.: Basilika. Bot. syn.: Ocimum americanum L.
* Basiilik on üks kõige populaarsemaid maitsetaimi. Eriti Kaukaasias, kus seda taime tuntakse pigem reigani nime all.
Basiilikut (Ocimum basilicum) on erinevaid liike, alaliike ja kultuurvariatsioone. Kõik nad erinevad üksteises suuruse, värvi ja lõhna poolest. Basiiliku lehed võivad olla tillukesed või päris suured, sirgete või sakiliste servadega, rohelised, lillakasrohelised või lillad. Õisikutesse kogunenud õied aga valged, roosad või lillad.
Basiiliku kodumaaks peetakse India idaosa ja Iraani, kui seda on aastasadu kasvatatud maitse- ja ravimtaimena. Basiilikust punutud pärgi on leitud Egiptuse vaaraode hauakambritest.
Euroopasse jõudis basiilik tunduvalt hiljem. Pärimuse järgi leidis keisrinna Helena basiilikutaime Jeruusalemmast Issanda haua juurest. Teda võlus taime mitte millelegi sarnanev aroom. Sellest ajast saati ei ole basiilik õigeusklikele lihtsalt maitsetaim – temaga kaunistatakse kirikuid ja pühasid kohti.
Basiilikus on kahtlemata midagi erilist. Asjata ei mainita teda paljude rahvaste legendides ja pärimustes armastuse, surematuse ja perekonnaõnne sümbolina. Ilmselt on see eelkõige seotud basiiliku raviomadustega.
Rahvameditsiinis kasutatakse basiiliku lehti, juuri ja seemneid erinevate haiguste ravimiseks. Peale keeruka koostisega eeterliku õli, mis on tugevate bakteritsiidsete omadustega, sisaldab basiilik suhkruid, karotiini, fütontsiide, vitamiine C, B1, PP ja rutiini. Eriti hinnatakse aga basiiliku aroomi. See on erk, tugev, erinevatel sortidel erinevate varjunditega: sidruni, nelgi, mündi, aniisi, pipra, kampari jne.
Basiilik annab igale toidule erilise lõunamaise varjundi, eiti koos koriandriga. Idamaade köögis kasutatakse basiilikut värskelt ja kuivatatult.
Basiilik on levinud ka Euroopas: Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas lisatakse basiilikut juurvilja, liha- ja kalatoitudele. Basiilikuokstest tehakse maitseäädikat. Kuivatatud lehti kasutatakse aga koos rosmariiniga pipra asemel.
Eesti suvi ei ole basiiliku jaoks sageli siiski piisavalt soe – taim kasvab aeglaselt ja näeb nõrk välja. Seepärast ei ole jahedal suvel mõtet basiilikut välja istutada vaid jätta see kasvuhoonesse kurkide ja paprikate vahele. Kasu on sellisel juhul mitmekordne – basiilik kasvab jõudsalt ja teised taimed on tänu tema fütontsiidsetele omadustele kaitstud lehetäide ja muude kahjurite eest. Basiiliku varjulises kohas kuivatatud ja seejärel pulbriks hõõrutud lehti ja varsi on parem hoida hermeetiliselt suletud nõudes, pimedas ruumis – siis säilib basiiliku aroom kauem.
Kui aga tahate, et teil oleks kogu aeg olemas värske basiilik, pange taimed potiga aknalauale...
